• Petavatthu
  • Mahāvagga

1. Ambasakkarapetavatthu

Vesālī nāma nagaratthi vajjīnaṁ, Tattha ahu licchavi ambasakkaro; Disvāna petaṁ nagarassa bāhiraṁ, Tattheva pucchittha taṁ kāraṇatthiko.

“Seyyā nisajjā nayimassa atthi, Abhikkamo natthi paṭikkamo ca; Asitapītakhāyitavatthabhogā, Paricārikā sāpi imassa natthi.

Ye ñātakā diṭṭhasutā suhajjā, Anukampakā yassa ahesuṁ pubbe; Daṭṭhumpi te dāni na taṁ labhanti, Virājitatto hi janena tena.

Na oggatattassa bhavanti mittā, Jahanti mittā vikalaṁ viditvā; Atthañca disvā parivārayanti, Bahū mittā uggatattassa honti.

Nihīnatto sabbabhogehi kiccho, Sammakkhito samparibhinnagatto; Ussāvabindūva palimpamāno, Ajja suve jīvitassūparodho.

Etādisaṁ uttamakicchappattaṁ, Uttāsitaṁ pucimandassa sūle; ‘Atha tvaṁ kena vaṇṇena vadesi yakkha, Jīva bho jīvitameva seyyo’”ti.

“Sālohito esa ahosi mayhaṁ, Ahaṁ sarāmi purimāya jātiyā; Disvā ca me kāruññamahosi rāja, Mā pāpadhammo nirayaṁ patāyaṁ.

Ito cuto licchavi esa poso, Sattussadaṁ nirayaṁ ghorarūpaṁ; Upapajjati dukkaṭakammakārī, Mahābhitāpaṁ kaṭukaṁ bhayānakaṁ.

Anekabhāgena guṇena seyyo, Ayameva sūlo nirayena tena; Ekantadukkhaṁ kaṭukaṁ bhayānakaṁ, Ekantatibbaṁ nirayaṁ patāyaṁ.

Idañca sutvā vacanaṁ mameso, Dukkhūpanīto vijaheyya pāṇaṁ; Tasmā ahaṁ santike na bhaṇāmi, Mā me kato jīvitassūparodho”.

“Aññāto eso purisassa attho, Aññampi icchāmase pucchituṁ tuvaṁ; Okāsakammaṁ sace no karosi, Pucchāma taṁ no na ca kujjhitabban”ti.

“Addhā paṭiññā me tadā ahu, Nācikkhanā appasannassa hoti; Akāmā saddheyyavacoti katvā, Pucchassu maṁ kāmaṁ yathā visayhan”ti.

“Yaṁ kiñcahaṁ cakkhunā passissāmi, Sabbampi tāhaṁ abhisaddaheyyaṁ; Disvāva taṁ nopi ce saddaheyyaṁ, Kareyyāsi me yakkha niyassakamman”ti.

“Saccappaṭiññā tava mesā hotu, Sutvāna dhammaṁ labha suppasādaṁ; Aññatthiko no ca paduṭṭhacitto, Yaṁ te sutaṁ asutañcāpi dhammaṁ; Sabbampi akkhissaṁ yathā pajānanti”.

“Setena assena alaṅkatena, Upayāsi sūlāvutakassa santike; Yānaṁ idaṁ abbhutaṁ dassaneyyaṁ, Kissetaṁ kammassa ayaṁ vipāko”ti.

“Vesāliyā nagarassa majjhe, Cikkhallamagge narakaṁ ahosi; Gosīsamekāhaṁ pasannacitto, Setaṁ gahetvā narakasmiṁ nikkhipiṁ.

Etasmiṁ pādāni patiṭṭhapetvā, Mayañca aññe ca atikkamimhā; Yānaṁ idaṁ abbhutaṁ dassaneyyaṁ, Tasseva kammassa ayaṁ vipāko”ti.

“Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsati, Gandho ca te sabbadisā pavāyati; Yakkhiddhipattosi mahānubhāvo, Naggo cāsi kissa ayaṁ vipāko”ti.

“Akkodhano niccapasannacitto, Saṇhāhi vācāhi janaṁ upemi; Tasseva kammassa ayaṁ vipāko, Dibbo me vaṇṇo satataṁ pabhāsati.

Yasañca kittiñca dhamme ṭhitānaṁ, Disvāna mantemi pasannacitto; Tasseva kammassa ayaṁ vipāko, Dibbo me gandho satataṁ pavāyati.

Sahāyānaṁ titthasmiṁ nhāyantānaṁ, Thale gahetvā nidahissa dussaṁ; Khiḍḍatthiko no ca paduṭṭhacitto, Tenamhi naggo kasirā ca vuttī”ti.

“Yo kīḷamāno pakaroti pāpaṁ, Tassedisaṁ kammavipākamāhu; Akīḷamāno pana yo karoti, Kiṁ tassa kammassa vipākamāhū”ti.

“Ye duṭṭhasaṅkappamanā manussā, Kāyena vācāya ca saṅkiliṭṭhā; Kāyassa bhedā abhisamparāyaṁ, Asaṁsayaṁ te nirayaṁ upenti.

Apare pana sugatimāsamānā, Dāne ratā saṅgahitattabhāvā; Kāyassa bhedā abhisamparāyaṁ, Asaṁsayaṁ te sugatiṁ upentī”ti.

“Taṁ kinti jāneyyamahaṁ avecca, Kalyāṇapāpassa ayaṁ vipāko; Kiṁ vāhaṁ disvā abhisaddaheyyaṁ, Ko vāpi maṁ saddahāpeyya etan”ti.

“Disvā ca sutvā abhisaddahassu, Kalyāṇapāpassa ayaṁ vipāko; Kalyāṇapāpe ubhaye asante, Siyā nu sattā sugatā duggatā vā.

No cettha kammāni kareyyuṁ maccā, Kalyāṇapāpāni manussaloke; Nāhesuṁ sattā sugatā duggatā vā, Hīnā paṇītā ca manussaloke.

Yasmā ca kammāni karonti maccā, Kalyāṇapāpāni manussaloke; Tasmā hi sattā sugatā duggatā vā, Hīnā paṇītā ca manussaloke.

Dvayajja kammānaṁ vipākamāhu, Sukhassa dukkhassa ca vedanīyaṁ; Tā devatāyo paricārayanti, Paccanti bālā dvayataṁ apassino.

Na matthi kammāni sayaṅkatāni, Datvāpi me natthi yo ādiseyya; Acchādanaṁ sayanamathannapānaṁ, Tenamhi naggo kasirā ca vuttī”ti.

“Siyā nu kho kāraṇaṁ kiñci yakkha, Acchādanaṁ yena tuvaṁ labhetha; Ācikkha me tvaṁ yadatthi hetu, Saddhāyikaṁ hetuvaco suṇomā”ti.

“Kappitako nāma idhatthi bhikkhu, Jhāyī susīlo arahā vimutto; Guttindriyo saṁvutapātimokkho, Sītibhūto uttamadiṭṭhipatto.

Sakhilo vadaññū suvaco sumukho, Svāgamo suppaṭimuttako ca; Puññassa khettaṁ araṇavihārī, Devamanussānañca dakkhiṇeyyo.

Santo vidhūmo anīgho nirāso, Mutto visallo amamo avaṅko; Nirūpadhī sabbapapañcakhīṇo, Tisso vijjā anuppatto jutimā.

Appaññāto disvāpi na ca sujāno, Munīti naṁ vajjisu voharanti; Jānanti taṁ yakkhabhūtā anejaṁ, Kalyāṇadhammaṁ vicarantaṁ loke.

Tassa tuvaṁ ekayugaṁ duve vā, Mamuddisitvāna sace dadetha; Paṭiggahītāni ca tāni assu, Mamañca passetha sannaddhadussan”ti.

“Kasmiṁ padese samaṇaṁ vasantaṁ, Gantvāna passemu mayaṁ idāni; Yo majja kaṅkhaṁ vicikicchitañca, Diṭṭhīvisūkāni vinodayeyyā”ti.

“Eso nisinno kapinaccanāyaṁ, Parivārito devatāhi bahūhi; Dhammiṁ kathaṁ bhāsati saccanāmo, Sakasmimācerake appamatto”ti.

“Tathāhaṁ kassāmi gantvā idāni, Acchādayissaṁ samaṇaṁ yugena; Paṭiggahitāni ca tāni assu, Tuvañca passemu sannaddhadussan”ti.

“Mā akkhaṇe pabbajitaṁ upāgami, Sādhu vo licchavi nesa dhammo; Tato ca kāle upasaṅkamitvā, Tattheva passāhi raho nisinnan”ti.

Tathāti vatvā agamāsi tattha, Parivārito dāsagaṇena licchavi; So taṁ nagaraṁ upasaṅkamitvā, Vāsūpagacchittha sake nivesane.

Tato ca kāle gihikiccāni katvā, Nhatvā pivitvā ca khaṇaṁ labhitvā; Viceyya peḷāto ca yugāni aṭṭha, Gāhāpayī dāsagaṇena licchavi.

So taṁ padesaṁ upasaṅkamitvā, Taṁ addasa samaṇaṁ santacittaṁ; Paṭikkantaṁ gocarato nivattaṁ, Sītibhūtaṁ rukkhamūle nisinnaṁ.

Tamenamavoca upasaṅkamitvā, Appābādhaṁ phāsuvihārañca pucchi; “Vesāliyaṁ licchavihaṁ bhadante, Jānanti maṁ licchavi ambasakkaro.

Imāni me aṭṭha yugā subhāni, Paṭigaṇha bhante padadāmi tuyhaṁ; Teneva atthena idhāgatosmi, Yathā ahaṁ attamano bhaveyyan”ti.

“Dūratova samaṇabrāhmaṇā ca, Nivesanaṁ te parivajjayanti; Pattāni bhijjanti ca te nivesane, Saṅghāṭiyo cāpi vidālayanti.

Athāpare pādakuṭhārikāhi, Avaṁsirā samaṇā pātayanti; Etādisaṁ pabbajitā vihesaṁ, Tayā kataṁ samaṇā pāpuṇanti.

Tiṇena telampi na tvaṁ adāsi, Muḷhassa maggampi na pāvadāsi; Andhassa daṇḍaṁ sayamādiyāsi, Etādiso kadariyo asaṁvuto tuvaṁ; Atha tvaṁ kena vaṇṇena kimeva disvā, Amhehi saha saṁvibhāgaṁ karosī”ti.

“Paccemi bhante yaṁ tvaṁ vadesi, Vihesayiṁ samaṇe brāhmaṇe ca; Khiḍḍatthiko no ca paduṭṭhacitto, Etampi me dukkaṭameva bhante.

Khiḍḍāya yakkho pasavitvā pāpaṁ, Vedeti dukkhaṁ asamattabhogī; Daharo yuvā nagganiyassa bhāgī, Kiṁ su tato dukkhatarassa hoti.

Taṁ disvā saṁvegamalatthaṁ bhante, Tappaccayā vāpi dadāmi dānaṁ; Paṭigaṇha bhante vatthayugāni aṭṭha, Yakkhassimā gacchantu dakkhiṇāyo”ti.

“Addhā hi dānaṁ bahudhā pasatthaṁ, Dadato ca te akkhayadhammamatthu; Paṭigaṇhāmi te vatthayugāni aṭṭha, Yakkhassimā gacchantu dakkhiṇāyo”ti.

Tato hi so ācamayitvā licchavi, Therassa datvāna yugāni aṭṭha; Paṭiggahitāni ca tāni assu, Yakkhañca passetha sannaddhadussaṁ.

Tamaddasā candanasāralittaṁ, Ājaññamārūḷhamuḷāravaṇṇaṁ; Alaṅkataṁ sādhunivatthadussaṁ, Parivāritaṁ yakkhamahiddhipattaṁ.

So taṁ disvā attamano udaggo, Pahaṭṭhacitto ca subhaggarūpo; Kammañca disvāna mahāvipākaṁ, Sandiṭṭhikaṁ cakkhunā sacchikatvā.

Tamenamavoca upasaṅkamitvā, “Dassāmi dānaṁ samaṇabrāhmaṇānaṁ; Na cāpi me kiñci adeyyamatthi, Tuvañca me yakkha bahūpakāro”ti.

“Tuvañca me licchavi ekadesaṁ, Adāsi dānāni amoghametaṁ; Svāhaṁ karissāmi tayāva sakkhiṁ, Amānuso mānusakena saddhin”ti.

“Gatī ca bandhū ca parāyaṇañca, Mitto mamāsi atha devatā me; Yācāmi taṁ pañjaliko bhavitvā, Icchāmi taṁ yakkha punāpi daṭṭhun”ti.

“Sace tuvaṁ assaddho bhavissasi, Kadariyarūpo vippaṭipannacitto; Tvaṁ neva maṁ lacchasi dassanāya, Disvā ca taṁ nopi ca ālapissaṁ.

Sace pana tvaṁ bhavissasi dhammagāravo, Dāne rato saṅgahitattabhāvo; Opānabhūto samaṇabrāhmaṇānaṁ, Evaṁ mamaṁ lacchasi dassanāya.

Disvā ca taṁ ālapissaṁ bhadante, Imañca sūlato lahuṁ pamuñca; Yatonidānaṁ akarimha sakkhiṁ, Maññāmi sūlāvutakassa kāraṇā.

Te aññamaññaṁ akarimha sakkhiṁ, Ayañca sūlato lahuṁ pamutto; Sakkacca dhammāni samācaranto, Mucceyya so nirayā ca tamhā; Kammaṁ siyā aññatra vedanīyaṁ.

Kappitakañca upasaṅkamitvā, Teneva saha saṁvibhajitvā kāle; Sayaṁ mukhenūpanisajja puccha, So te akkhissati etamatthaṁ.

Tameva bhikkhuṁ upasaṅkamitvā, Pucchassu aññatthiko no ca paduṭṭhacitto; So te sutaṁ asutañcāpi dhammaṁ, Sabbampi akkhissati yathā pajānan”ti.

So tattha rahassaṁ samullapitvā, Sakkhiṁ karitvāna amānusena; Pakkāmi so licchavīnaṁ sakāsaṁ, Atha bravi parisaṁ sannisinnaṁ.

“Suṇantu bhonto mama ekavākyaṁ, Varaṁ varissaṁ labhissāmi atthaṁ; Sūlāvuto puriso luddakammo, Paṇihitadaṇḍo anusattarūpo.

Ettāvatā vīsatirattimattā, Yato āvuto neva jīvati na mato; Tāhaṁ mocayissāmi dāni, Yathāmatiṁ anujānātu saṅgho”ti.

“Etañca aññañca lahuṁ pamuñca, Ko taṁ vadetha tathā karontaṁ; Yathā pajānāsi tathā karohi, Yathāmatiṁ anujānāti saṅgho”ti.

So taṁ padesaṁ upasaṅkamitvā, Sūlāvutaṁ mocayi khippameva; “Mā bhāyi sammā”ti ca taṁ avoca, Tikicchakānañca upaṭṭhapesi.

“Kappitakañca upasaṅkamitvā, Teneva saha saṁvibhajitvā kāle; Sayaṁ mukhenūpanisajja licchavi, Tatheva pucchittha naṁ kāraṇatthiko.

Sūlāvuto puriso luddakammo, Paṇihitadaṇḍo anusattarūpo; Ettāvatā vīsatirattimattā, Yato āvuto neva jīvati na mato.

So mocito gantvā mayā idāni, Etassa yakkhassa vaco hi bhante; Siyā nu kho kāraṇaṁ kiñcideva, Yena so nirayaṁ no vajeyya.

Ācikkha bhante yadi atthi hetu, Saddhāyikaṁ hetuvaco suṇoma; Na tesaṁ kammānaṁ vināsamatthi, Avedayitvā idha byantibhāvo”ti.

“Sace sa dhammāni samācareyya, Sakkacca rattindivamappamatto; Mucceyya so nirayā ca tamhā, Kammaṁ siyā aññatra vedanīyan”ti.

“Aññāto eso purisassa attho, Mamampi dāni anukampa bhante; Anusāsa maṁ ovada bhūripañña, Yathā ahaṁ no nirayaṁ vajeyyan”ti.

“Ajjeva buddhaṁ saraṇaṁ upehi, Dhammañca saṅghañca pasannacitto; Tatheva sikkhāya padāni pañca, Akhaṇḍaphullāni samādiyassu.

Pāṇātipātā viramassu khippaṁ, Loke adinnaṁ parivajjayassu; Amajjapo mā ca musā abhāṇī, Sakena dārena ca hohi tuṭṭho; Imañca ariyaṁ aṭṭhaṅgavarenupetaṁ, Samādiyāhi kusalaṁ sukhudrayaṁ.

Cīvaraṁ piṇḍapātañca, paccayaṁ sayanāsanaṁ; Annaṁ pānaṁ khādanīyaṁ, vatthasenāsanāni ca; Dadāhi ujubhūtesu, vippasannena cetasā.

Bhikkhūpi sīlasampanne, vītarāge bahussute; Tappehi annapānena, sadā puññaṁ pavaḍḍhati.

Evañca dhammāni samācaranto, Sakkacca rattindivamappamatto; Muñca tuvaṁ nirayā ca tamhā, Kammaṁ siyā aññatra vedanīyan”ti.

“Ajjeva buddhaṁ saraṇaṁ upemi, Dhammañca saṅghañca pasannacitto; Tatheva sikkhāya padāni pañca, Akhaṇḍaphullāni samādiyāmi.

Pāṇātipātā viramāmi khippaṁ, Loke adinnaṁ parivajjayāmi; Amajjapo no ca musā bhaṇāmi, Sakena dārena ca homi tuṭṭho; Imañca ariyaṁ aṭṭhaṅgavarenupetaṁ, Samādiyāmi kusalaṁ sukhudrayaṁ.

Cīvaraṁ piṇḍapātañca, paccayaṁ sayanāsanaṁ; Annaṁ pānaṁ khādanīyaṁ, vatthasenāsanāni ca.

Bhikkhū ca sīlasampanne, vītarāge bahussute; Dadāmi na vikampāmi, buddhānaṁ sāsane rato”ti.

Etādiso licchavi ambasakkaro, Vesāliyaṁ aññataro upāsako; Saddho mudū kārakaro ca bhikkhu, Saṅghañca sakkacca tadā upaṭṭhahi.

Sūlāvuto ca arogo hutvā, Serī sukhī pabbajjaṁ upāgami; Bhikkhuñca āgamma kappitakuttamaṁ, Ubhopi sāmaññaphalāni ajjhaguṁ.

Etādisā sappurisāna sevanā, Mahapphalā hoti sataṁ vijānataṁ; Sūlāvuto aggaphalaṁ aphassayi, Phalaṁ kaniṭṭhaṁ pana ambasakkaroti.

Ambasakkarapetavatthu paṭhamaṁ.