- Petavatthu
- Ubbarivagga
3. Mattāpetivatthu
“Naggā dubbaṇṇarūpāsi, kisā dhamanisanthatā; Upphāsulike kisike, kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti.
“Ahaṁ mattā tuvaṁ tissā, sapattī te pure ahuṁ; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā”ti.
“Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, petalokaṁ ito gatā”ti.
“Caṇḍī ca pharusā cāsiṁ, issukī maccharī saṭhā; Tāhaṁ duruttaṁ vatvāna, petalokaṁ ito gatā”ti.
“Sabbaṁ ahampi jānāmi, yathā tvaṁ caṇḍikā ahu; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi paṁsukunthitā”ti.
“Sīsaṁnhātā tuvaṁ āsi, sucivatthā alaṅkatā; Ahañca kho adhimattaṁ, samalaṅkatatarā tayā.
Tassā me pekkhamānāya, sāmikena samantayi; Tato me issā vipulā, kodho me samajāyatha.
Tato paṁsuṁ gahetvāna, paṁsunā taṁ hi okiriṁ; Tassa kammavipākena, tenamhi paṁsukunthitā”ti.
“Sabbaṁ ahampi jānāmi, paṁsunā maṁ tvamokiri; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kena khajjasi kacchuyā”ti.
“Bhesajjahārī ubhayo, vanantaṁ agamimhase; Tvañca bhesajjamāhari, ahañca kapikacchuno.
Tassā tyājānamānāya, seyyaṁ tyāhaṁ samokiriṁ; Tassa kammavipākena, tena khajjāmi kacchuyā”ti.
“Sabbaṁ ahampi jānāmi, seyyaṁ me tvaṁ samokiri; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi naggiyā tuvan”ti.
“Sahāyānaṁ samayo āsi, ñātīnaṁ samitī ahu; Tvañca āmantitā āsi, sasāminī no ca kho ahaṁ.
Tassā tyājānamānāya, dussaṁ tyāhaṁ apānudiṁ; Tassa kammavipākena, tenamhi naggiyā ahan”ti.
“Sabbaṁ ahampi jānāmi, dussaṁ me tvaṁ apānudi; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi gūthagandhinī”ti.
“Tava gandhañca mālañca, paccagghañca vilepanaṁ; Gūthakūpe atāresiṁ, taṁ pāpaṁ pakataṁ mayā; Tassa kammavipākena, tenamhi gūthagandhinī”ti.
“Sabbaṁ ahampi jānāmi, taṁ pāpaṁ pakataṁ tayā; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi duggatā tuvan”ti.
“Ubhinnaṁ samakaṁ āsi, yaṁ gehe vijjate dhanaṁ; Santesu deyyadhammesu, dīpaṁ nākāsimattano; Tassa kammavipākena, tenamhi duggatā ahaṁ.
Tadeva maṁ tvaṁ avaca, ‘pāpakammaṁ nisevasi; Na hi pāpehi kammehi, sulabhā hoti suggatī’”ti.
“Vāmato maṁ tvaṁ paccesi, athopi maṁ usūyasi; Passa pāpānaṁ kammānaṁ, vipāko hoti yādiso.
Te gharā tā ca dāsiyo, tānevābharaṇānime; Te aññe paricārenti, na bhogā honti sassatā.
Idāni bhūtassa pitā, āpaṇā gehamehiti; Appeva te dade kiñci, mā su tāva ito agā”ti.
“Naggā dubbaṇṇarūpāmhi, kisā dhamanisanthatā; Kopīnametaṁ itthīnaṁ, mā maṁ bhūtapitāddasā”ti.
“Handa kiṁ vā tyāhaṁ dammi, Kiṁ vā tedha karomahaṁ; Yena tvaṁ sukhitā assa, Sabbakāmasamiddhinī”ti.
“Cattāro bhikkhū saṅghato, cattāro pana puggale; Aṭṭha bhikkhū bhojayitvā, mama dakkhiṇamādisa; Tadāhaṁ sukhitā hessaṁ, sabbakāmasamiddhinī”ti.
Sādhūti sā paṭissutvā, bhojayitvāṭṭha bhikkhavo; Vatthehacchādayitvāna, tassā dakkhiṇamādisī.
Samanantarānuddiṭṭhe, vipāko udapajjatha; Bhojanacchādanapānīyaṁ, dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ.
Tato suddhā sucivasanā, kāsikuttamadhārinī; Vicittavatthābharaṇā, sapattiṁ upasaṅkami.
“Abhikkantena vaṇṇena, yā tvaṁ tiṭṭhasi devate; Obhāsentī disā sabbā, osadhī viya tārakā.
Kena tetādiso vaṇṇo, kena te idha mijjhati; Uppajjanti ca te bhogā, ye keci manaso piyā.
Pucchāmi taṁ devi mahānubhāve, Manussabhūtā kimakāsi puññaṁ; Kenāsi evaṁ jalitānubhāvā, Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti.
“Ahaṁ mattā tuvaṁ tissā, sapattī te pure ahuṁ; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā.
Tava dinnena dānena, modāmi akutobhayā; Ciraṁ jīvāhi bhagini, saha sabbehi ñātibhi; Asokaṁ virajaṁ ṭhānaṁ, āvāsaṁ vasavattinaṁ.
Idha dhammaṁ caritvāna, Dānaṁ datvāna sobhane; Vineyya maccheramalaṁ samūlaṁ, Aninditā saggamupehi ṭhānan”ti.
Mattāpetivatthu tatiyaṁ.