• Petavatthu
  • Ubbarivagga

3. Mattāpetivatthu

“Naggā dubbaṇṇarūpāsi, kisā dhamanisanthatā; Upphāsulike kisike, kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti.

“Ahaṁ mattā tuvaṁ tissā, sapattī te pure ahuṁ; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā”ti.

“Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, petalokaṁ ito gatā”ti.

“Caṇḍī ca pharusā cāsiṁ, issukī maccharī saṭhā; Tāhaṁ duruttaṁ vatvāna, petalokaṁ ito gatā”ti.

“Sabbaṁ ahampi jānāmi, yathā tvaṁ caṇḍikā ahu; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi paṁsukunthitā”ti.

“Sīsaṁnhātā tuvaṁ āsi, sucivatthā alaṅkatā; Ahañca kho adhimattaṁ, samalaṅkatatarā tayā.

Tassā me pekkhamānāya, sāmikena samantayi; Tato me issā vipulā, kodho me samajāyatha.

Tato paṁsuṁ gahetvāna, paṁsunā taṁ hi okiriṁ; Tassa kammavipākena, tenamhi paṁsukunthitā”ti.

“Sabbaṁ ahampi jānāmi, paṁsunā maṁ tvamokiri; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kena khajjasi kacchuyā”ti.

“Bhesajjahārī ubhayo, vanantaṁ agamimhase; Tvañca bhesajjamāhari, ahañca kapikacchuno.

Tassā tyājānamānāya, seyyaṁ tyāhaṁ samokiriṁ; Tassa kammavipākena, tena khajjāmi kacchuyā”ti.

“Sabbaṁ ahampi jānāmi, seyyaṁ me tvaṁ samokiri; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi naggiyā tuvan”ti.

“Sahāyānaṁ samayo āsi, ñātīnaṁ samitī ahu; Tvañca āmantitā āsi, sasāminī no ca kho ahaṁ.

Tassā tyājānamānāya, dussaṁ tyāhaṁ apānudiṁ; Tassa kammavipākena, tenamhi naggiyā ahan”ti.

“Sabbaṁ ahampi jānāmi, dussaṁ me tvaṁ apānudi; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi gūthagandhinī”ti.

“Tava gandhañca mālañca, paccagghañca vilepanaṁ; Gūthakūpe atāresiṁ, taṁ pāpaṁ pakataṁ mayā; Tassa kammavipākena, tenamhi gūthagandhinī”ti.

“Sabbaṁ ahampi jānāmi, taṁ pāpaṁ pakataṁ tayā; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi duggatā tuvan”ti.

“Ubhinnaṁ samakaṁ āsi, yaṁ gehe vijjate dhanaṁ; Santesu deyyadhammesu, dīpaṁ nākāsimattano; Tassa kammavipākena, tenamhi duggatā ahaṁ.

Tadeva maṁ tvaṁ avaca, ‘pāpakammaṁ nisevasi; Na hi pāpehi kammehi, sulabhā hoti suggatī’”ti.

“Vāmato maṁ tvaṁ paccesi, athopi maṁ usūyasi; Passa pāpānaṁ kammānaṁ, vipāko hoti yādiso.

Te gharā tā ca dāsiyo, tānevābharaṇānime; Te aññe paricārenti, na bhogā honti sassatā.

Idāni bhūtassa pitā, āpaṇā gehamehiti; Appeva te dade kiñci, mā su tāva ito agā”ti.

“Naggā dubbaṇṇarūpāmhi, kisā dhamanisanthatā; Kopīnametaṁ itthīnaṁ, mā maṁ bhūtapitāddasā”ti.

“Handa kiṁ vā tyāhaṁ dammi, Kiṁ vā tedha karomahaṁ; Yena tvaṁ sukhitā assa, Sabbakāmasamiddhinī”ti.

“Cattāro bhikkhū saṅghato, cattāro pana puggale; Aṭṭha bhikkhū bhojayitvā, mama dakkhiṇamādisa; Tadāhaṁ sukhitā hessaṁ, sabbakāmasamiddhinī”ti.

Sādhūti sā paṭissutvā, bhojayitvāṭṭha bhikkhavo; Vatthehacchādayitvāna, tassā dakkhiṇamādisī.

Samanantarānuddiṭṭhe, vipāko udapajjatha; Bhojanacchādanapānīyaṁ, dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ.

Tato suddhā sucivasanā, kāsikuttamadhārinī; Vicittavatthābharaṇā, sapattiṁ upasaṅkami.

“Abhikkantena vaṇṇena, yā tvaṁ tiṭṭhasi devate; Obhāsentī disā sabbā, osadhī viya tārakā.

Kena tetādiso vaṇṇo, kena te idha mijjhati; Uppajjanti ca te bhogā, ye keci manaso piyā.

Pucchāmi taṁ devi mahānubhāve, Manussabhūtā kimakāsi puññaṁ; Kenāsi evaṁ jalitānubhāvā, Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti.

“Ahaṁ mattā tuvaṁ tissā, sapattī te pure ahuṁ; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā.

Tava dinnena dānena, modāmi akutobhayā; Ciraṁ jīvāhi bhagini, saha sabbehi ñātibhi; Asokaṁ virajaṁ ṭhānaṁ, āvāsaṁ vasavattinaṁ.

Idha dhammaṁ caritvāna, Dānaṁ datvāna sobhane; Vineyya maccheramalaṁ samūlaṁ, Aninditā saggamupehi ṭhānan”ti.

Mattāpetivatthu tatiyaṁ.