• Linked Discourses 15.5 Saṁyutta Nikāya 15.5
  • Chapter One 1. Paį¹­hamavagga

A Mountain Pabbatasutta

At SāvatthÄ«. Sāvatthiyaṁ viharati …pe… ārāme …pe….

Then a mendicant went up to the Buddha, bowed, sat down to one side, and asked him, Atha kho aƱƱataro bhikkhu yena bhagavā tenupasaį¹…kami; upasaį¹…kamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisÄ«di. Ekamantaṁ nisinno kho so bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca: ā€œSir, how long is an eon?ā€ ā€œkÄ«vadÄ«gho nu kho, bhante, kappoā€ti?

ā€œMendicant, an eon is long. ā€œDÄ«gho kho, bhikkhu, kappo. It’s not easy to calculate how many years, how many hundreds or thousands or hundreds of thousands of years it lasts.ā€ So na sukaro saį¹…khātuṁ ettakāni vassāni iti vā, ettakāni vassasatāni iti vā, ettakāni vassasahassāni iti vā, ettakāni vassasatasahassāni iti vÄā€ti.

ā€œBut sir, is it possible to give a simile?ā€ ā€œSakkā pana, bhante, upamaṁ kātunā€ti?

ā€œIt’s possible,ā€ said the Buddha. ā€œSakkā, bhikkhÅ«ā€ti bhagavā avoca.

ā€œSuppose there was a huge stone mountain, a league long, a league wide, and a league high, with no cracks or holes, one solid mass. ā€œSeyyathāpi, bhikkhu, mahāselo pabbato yojanaṁ āyāmena yojanaṁ vitthārena yojanaṁ ubbedhena acchinno asusiro ekagghano. And as each century passed someone would stroke it once with a fine cloth from Kāsi. Tamenaṁ puriso vassasatassa vassasatassa accayena kāsikena vatthena sakiṁ sakiṁ parimajjeyya. By this means the huge stone mountain would be worn away before the eon comes to an end. Khippataraṁ kho so, bhikkhu, mahāselo pabbato iminā upakkamena parikkhayaṁ pariyādānaṁ gaccheyya, na tveva kappo. That’s how long an eon is. Evaṁ dÄ«gho, bhikkhu, kappo. And we’ve transmigrated through many such eons, many hundreds, many thousands, many hundreds of thousands. Evaṁ dÄ«ghānaṁ kho, bhikkhu, kappānaṁ neko kappo saṁsito, nekaṁ kappasataṁ saṁsitaṁ, nekaṁ kappasahassaṁ saṁsitaṁ, nekaṁ kappasatasahassaṁ saṁsitaṁ.

Why is that? Taṁ kissa hetu? Transmigration has no known beginning. … Anamataggoyaṁ, bhikkhu, saṁsāro. Pubbā koį¹­i …pe… This is quite enough for you to become disillusioned, dispassionate, and freed regarding all conditions.ā€ yāvaƱcidaṁ, bhikkhu, alameva sabbasaį¹…khāresu nibbindituṁ, alaṁ virajjituṁ, alaṁ vimuccitunā€ti.

Pañcamaṁ.