- Vimānavatthu
- Purisavimāna
- Mahārathavagga
3. Chattamāṇavakavimānavatthu
“Yo vadataṁ pavaro manujesu, Sakyamunī bhagavā katakicco; Pāragato balaviriyasamaṅgī, Taṁ sugataṁ saraṇatthamupehi.
Rāgavirāgamanejamasokaṁ, Dhammamasaṅkhatamappaṭikūlaṁ; Madhuramimaṁ paguṇaṁ suvibhattaṁ, Dhammamimaṁ saraṇatthamupehi.
Yattha ca dinna mahapphalamāhu, Catūsu sucīsu purisayugesu; Aṭṭha ca puggaladhammadasā te, Saṅghamimaṁ saraṇatthamupehi.
Na tathā tapati nabhe sūriyo, Cando ca na bhāsati na phusso; Yathā atulamidaṁ mahappabhāsaṁ, Ko nu tvaṁ tidivā mahiṁ upāgā.
Chindati raṁsī pabhaṅkarassa, Sādhikavīsatiyojanāni ābhā; Rattimapi yathā divaṁ karoti, Parisuddhaṁ vimalaṁ subhaṁ vimānaṁ.
Bahupadumavicitrapuṇḍarīkaṁ, Vokiṇṇaṁ kusumehi nekacittaṁ; Arajavirajahemajālachannaṁ, Ākāse tapati yathāpi sūriyo.
Rattambarapītavāsasāhi, Agarupiyaṅgucandanussadāhi; Kañcanatanusannibhattacāhi, Paripūraṁ gaganaṁva tārakāhi.
Naranāriyo bahuketthanekavaṇṇā, Kusumavibhūsitābharaṇettha sumanā; Anilapamuñcitā pavanti surabhiṁ, Tapaniyavitatā suvaṇṇachannā.
Kissa saṁyamassa ayaṁ vipāko, Kenāsi kammaphalenidhūpapanno; Yathā ca te adhigatamidaṁ vimānaṁ, Tadanupadaṁ avacāsi iṅgha puṭṭho”ti.
“Sayamidha pathe samecca māṇavena, Satthānusāsi anukampamāno; Tava ratanavarassa dhammaṁ sutvā, Karissāmīti ca bravittha chatto.
Jinavarapavaraṁ upehi saraṇaṁ, Dhammañcāpi tatheva bhikkhusaṅghaṁ; Noti paṭhamaṁ avocahaṁ bhante, Pacchā te vacanaṁ tathevakāsiṁ.
Mā ca pāṇavadhaṁ vividhaṁ carassu asuciṁ, Na hi pāṇesu asaññataṁ avaṇṇayiṁsu sappaññā; Noti paṭhamaṁ avocahaṁ bhante, Pacchā te vacanaṁ tathevakāsiṁ.
Mā ca parajanassa rakkhitampi, Ādātabbamamaññitho adinnaṁ; Noti paṭhamaṁ avocahaṁ bhante, Pacchā te vacanaṁ tathevakāsiṁ.
Mā ca parajanassa rakkhitāyo, Parabhariyā agamā anariyametaṁ; Noti paṭhamaṁ avocahaṁ bhante, Pacchā te vacanaṁ tathevakāsiṁ.
Mā ca vitathaṁ aññathā abhāṇi, Na hi musāvādaṁ avaṇṇayiṁsu sappaññā; Noti paṭhamaṁ avocahaṁ bhante, Pacchā te vacanaṁ tathevakāsiṁ.
Yena ca purisassa apeti saññā, Taṁ majjaṁ parivajjayassu sabbaṁ; Noti paṭhamaṁ avocahaṁ bhante, Pacchā te vacanaṁ tathevakāsiṁ.
Svāhaṁ idha pañca sikkhā karitvā, Paṭipajjitvā tathāgatassa dhamme; Dvepathamagamāsiṁ coramajjhe, Te maṁ tattha vadhiṁsu bhogahetu.
Ettakamidaṁ anussarāmi kusalaṁ, Tato paraṁ na me vijjati aññaṁ; Tena sucaritena kammunāhaṁ, Uppanno tidivesu kāmakāmī.
Passa khaṇamuhuttasaññamassa, Anudhammappaṭipattiyā vipākaṁ; Jalamiva yasasā samekkhamānā, Bahukā maṁ pihayanti hīnakammā.
Passa katipayāya desanāya, Sugatiñcamhi gato sukhañca patto; Ye ca te satataṁ suṇanti dhammaṁ, Maññe te amataṁ phusanti khemaṁ.
Appampi kataṁ mahāvipākaṁ, Vipulaṁ hoti tathāgatassa dhamme; Passa katapuññatāya chatto, Obhāseti pathaviṁ yathāpi sūriyo.
Kimidaṁ kusalaṁ kimācarema, Icceke hi samecca mantayanti; Te mayaṁ punareva laddha mānusattaṁ, Paṭipannā viharemu sīlavanto.
Bahukāro anukampako ca satthā, Iti me sati agamā divā divassa; Svāhaṁ upagatomhi saccanāmaṁ, Anukampassu punapi suṇemu dhammaṁ.
Ye cidha pajahanti kāmarāgaṁ, Bhavarāgānusayañca pahāya mohaṁ; Na ca te punamupenti gabbhaseyyaṁ, Parinibbānagatā hi sītibhūtā”ti.
Chattamāṇavakavimānaṁ tatiyaṁ.